Tuesday, June 11, 2013

Ministeriu Saude Dezenvolve Ona Politika No Estratejia Sentru Saude Ba Estandar Pakote Servisus Baziku

V GOVERNO CONSTITUCIONAL
MINISTÉRIO DA SAÚDE
Gabinete do Vice Ministra da Saúde Assuntu Gestão Apoio e Recursos
Dili, 07 de Maio de 2013

Komunikadu Imprensa
Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu S.P. da C.
Ministeriu Saude Dezenvolve Ona Politika No Estratejia
Sentru Saude Ba Estandar Pakote Servisus Baziku
Atu alkansa komponente sira iha fasilidade saude hotu-hotu, Ministeriu Saude koordena apoiu husi parseirus dezenvolvimentu. Servisu ne’ebe aprezenta hatudu ezemplu diak ida konaba oinsa parseirus sira suporta Ministeriu Saude atu hadiak pakote Servisus Baziku iha fasilidade saude ida.
Vise Ministra Saude Assuntu Jestaun Apoiu Rekursus, Dra. Maria do Céu Sarmento P. da Costa hateten iha nian diskursu, iha seremonia Aprezentasaun Ba Hadiak Kualidade Iha Sentru Saude Gleno, iha loron Sesta, (7/6/2013). 
Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hateten, iha fulan Maiu tinan 2007, Ministeriu Saude dezenvolve ona dokumentus ida ne’ebe importante atu deskreve ho detalhu servisus ne’ebe sei fornese iha kada fasilidade saude iha Timor Leste. Dokumentus ho naran “Pakote Servisus Baziku ba Kualidade Saude Primaria no Hospital” to’o agora sai hanesan guia ba kada jestor no kada pesoal saude iha sistema saude Timor Leste nian. 
Kuidadus Saude Primaria maka fokus importante husi Ministeriu Saude. Iha sistema kuidadus Saude Primaria, sentru saude maka kobre Sub-Distritu hotu ho fatin prestasaun servisus oin-oin hanesan, Sentru Saude rasik, Postu Saude no SISCA sira iha nivel Suku, no iha area remotas, no Servisus Baziku iha komunidade hanesan Outreach, Klinika Movel, Vizita uma no Mop Ups.
Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hateten, iha kada prestasaun servisus, komunidade hetan asistensia husi pessoal saude hanesan medikus, parteira, enfermeiru, asistente enfermeiru, enfermeira nehan, tekniku laboratoriu, asistente nutrisaun no promotor saude familiar.
Pasiente sira ne’ebe ho problema saude ne’ebe todan hetan referensia ba hospital, ne’ebe komplementa sistema Kuidadus Saude Primaria. Sistema Hospital inklui Hospital Nacional no Hospital Referal lima (5). Iha Distritu ne’ebe laiha Hospital Referral, Sentru Saude iha Distritu hanesan iha Gleno maka ofrese servisus ne’ebe kompletu liu.
Iha sentru saude ne’en nulu resin hitu (67) iha Timor Leste atu asegura kada Sentru Saude kumpri estandar Pakote Servisus Baziku, Ministeriu Saude dezenvolve ona politika, estratejia no matadalan oin-oin, proseduramentu ne’ebe estandar, kurikulum ba treinamentu, protokolu no material promosaun saude oin-oin.
Iha seremonia ne’e partisipa mos husi Embaixadora Estadus Unidus Amerika, Judith Fergin, Embaixador Australia, Miles Armitage, Major John Lee husi Estadus Unidus Amerika, Direktor United State Agency International Development (USAID) Rick Scott, Administrador Distritu Ermera, Victor dos Santos, Direktor Sentru Saude Distritu Ermera Bonifacio dos Reis, Kapitaun de Fregata F-FDTL Higinio das Neves, Direktor HADIAK, Dr. Reginald Gipson, no Direktor St. John of God Health Care Jon Moores, Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hatutan, maibe atu alkansa estandar pakote servisus baziku ne’e laos buat ida fasil. Ba kada fasilidade saude presija implementa komponente oin-oin atu to’o estandar hanesan, Infrastrutura ne’ebe funsiona ho be’e, eletrisiidade, no sistema jestaun lixu. Disponibilidade ba servisus saude ho pessoal ne’ebe kompetente. Disponibilidade husi ai-moruk, ekipamentu no material sira. Sistema referral ne’ebe funsiona ho diak. Sistema jestaun ne’ebe efektivu, no partisipasaun no ativu husi komunidade.
Atu alkansa komponente sira iha fasilidade saude hotu-hotu Ministeriu Saude koordena apoiu husi parseirus dezenvolvimentu. Servisu ne’ebe aprezenta hatudu ezemplu diak ida konaba oinsa parseirus sira suporta Ministeriu Saude atu hadiak pakote Servisus Baziku iha fasilidade saude ida.
Infrastrutura ne’ebe hadiak husi Forsa Naval Estadus Unidus Amerika (U.S Navy Seabees), Falintil Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Sentru Juvenil, no Extensionista sira, Asistensia tekniku ne’ebe fornese husi Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) Agensia HADIAK, no St. John of God Pathology, no involvimentu husi Ministeriu Saude, Servisu Distrital Saude, Sentru Saude, no Xfei Suku sira hamutuk komplementa malu ho diak no hatudu rezultadu pozitivu atu Sentru Saude Gleno bele hakbesik-an ba estandar Pakote Servisus Baziku iha nian atendementu. 
Fulan rua kotuk, Sentru Saude Gleno laiha sistema be’e ne’ebe funsiona durante oras 24. Ne’e difikulta paseoal saude atu tuir protokolu ba kontrola infesaun. Loron ohin, fasilidade saude iha Sentru Saude Gleno hetan tanki be’e ne’ebe protejidu, pipa foun ne’ebe to’o kada kuartu, fatin fase liman no torneira foun, no mos protokolu atu prevene infesaun taka iha nian fatin kada kuartu ne’ebe uza be’e.
Pesoal Saude hotu-hotu hetan orientasaun konaba kontrolu infesaun. Ne’e ezemplu ne’ebe hatudu ba ita oinsa renovasaun ba infrastrutura no asistensia tekniku maka komplementa malu atu hadiak kualidade servisus saude.
Iha biban ne’e, Vise Ministra Saude Dra. Maria do Céu hato’o agradese ba maluk servisu husi Hospital Nacional Guido Valadares, Servisus Distrital Saude, Sentru Saude, Forsa Naval Estadus Unidus Amerika,, Forsa Naval husi F-FDTL, Extensionista sira, Sentru Juvenil, St. John of God Pathology no HADIAK, ba sira nian profesionalizmu atu tuir politika no mtadalan Ministeriu Saude nian konaba esforsu intensive ne’ebe halo atu ajuda Sentru Saude Gleno bele hakbesik-an ba estandar Pakote Servisus Baziku. Fin

No comments: