Monday, September 20, 2010

“Dezenvolve intelegensia nebe produtivu no Gerasaun nebe Kompetitivu liu hosi Konsume masin iodu”.

IV GOVERNO CONTITUCIONAL
MINISTÉRIO DA SAÚDE
Gabineti do Director Geral

Sorumutu Nasional IDD/USI  

“Dezenvolve intelegensia nebe produtivu no Gerasaun nebe Kompetitivu liu hosi Konsume masin iodu”.

Maluk tomak hodi Ministeriu da Saude, Ministeriu Turismu, Komersiu no Industria no hodi Ministeriu seluk tan nebe ohin marka prezensa iha nee
Representativu hosi Agensia ONU sira, ONG, organizasaun sosiedade sivil tomak
Maluk sira hotu, : 
Ohin ita sai sasin dala ida tan ba eventu ida ne’ebe improtante liu hosi komitmentu Governo Timor Leste atu bele hari’i nia emar nia kapasidade ne’ebe  sai hanesan investimentu boot ida ba area ekonomia liu hosi programa masin ho iodu nian.. Ida nee hanesan pasu ida atu bele sai husi dezafius ne’ebe iha atu bele hatun problema menus nutrisaun nian no defisiensia ba mikronutriente, liu-liu ba iodu liu hosi inisiativa foun ida nebe ita hanaran Universal masin iodu (USI ). 
·         Moras ba menus ka mukit iodu (IDD ) sei sai nafatin dezafius boot ida ba Saude no dezenvolvimentu populasaun iha regiaun Oriental no Sul iha Asia. Tamba dezafius moras mukit iodu nee kria moras ne’ebe halo kakorok bo’ot (Goiter), halo ema kredil /ki’ik/lotuk, tanba hormon sematrotopik (hormor kresimentu menus liu) no situasaun abnormal seluk tan; nia mos bele hamosu labarik ne’ebe moris mai no mate direitamente(stillbirth) no abortu ba inan balun, estraga dezenvolvimentu kakutak ba labarik sira nomos impede ba intelektual nia funsionamentu. Mezmu iha medidas oi-oin mak foti ona iha regiaun ida ne’e, atinjimentu ba Universal masin iodu nia sei fo resultadu nebe la dun maximu entre nasaun hot-hotu.
§  Iha Timor Leste, Moras menus ka mukit iodu nee sei sai problema bo’ot ida iha area saude publiku no seidauk bele resolve to’o ohin loron. Kuaze distritu hot-hotu iha Timor Leste iha problema kakorok bo’ot (goiter ) ne’ebe ho pursentu liu 5%, nivel ida nebe Organizasaun Mundial Saude ( OMS ) konsidera hanesan indikador ida ba problema saude publiku nian. To’o ohin loron iha distritu 7 hosi distritu 13 ne’ebe mak ho taxa 20% ou liu mos ba prevalensia  ba problema kakorok bo’ot (Goiter )  iha tinan 1998
§  To’o ohin loron iha taxa 62% uma kain hot-hotu iha Timor Leste mak konsume masin ho iodu ho adekuadu (the Timor-Leste Survey of Living Standards 2007) no masin ho iodu hirak ne’e hot-hotu importa hosi Indonesia, Singapura no Australia. Atu atinji ba Universal masin iodu iha Timor Leste ne’e, Numeru uma kain hot-hotu tenke konsume masin ho iodu to’o 90%. 
§  Total annual Konsume masin iha Timor Leste (ba ema, animal no industria sira) nee kuaze 3,500 Metrik ton ( MT ) no hosi numeru ida ne’e maioria mai hosi Indonesia no Singapura no masin hirak ne’e iha ona  iodu no pronto atu konsume no balun nebe mai husi Australia la ho iodu. Alen ida ne’e, kuaze 50% hosi nesesidade nasional 3,500 metrik Ton ( MT ) ida ne’e  masin ne’ebe produs iha rai-laran liu hosi prosesu tein no ho metodu  evaposaun nebe ho skala ki’k hosi distritu 6 iha Timor Leste. (Distritus 7 ne’e maka: Bobonaro, Covalima, Liquisa, Manatuto, Manufahi, Baucau no Oecusse. Iha masin balun mos mai husi lagua Laga, distritu Baucau ne’ebe mos iha produsaun ba kada annual nomos la ho iodu hela.  
§  Dalam optimal liu atu hasae konsumu ba masin iodu ho adekuadu maka implementasaun ba “Universal Masin Iodu” (UMI ) no tenke legaliza katak masin ba ema hot-hotu atu konsume, animal sira no ba aihan no industria sira tenke ho iodu ( exemplu: ba aihan ne’ebe uza masin iha industria aihan nian sira) no bainhira sira la uza tipu masin iodu ne’e iha sira nia industria aihan nian ne’e illegal .
§  Ministeriu da Saude no Ministeriu Turismu, Komersiu no Industria ( MTCI ) ho suporta hosi UNICEF, WHO besik atu finaliza /draft iha ona “Dekretu Lei ba masin ho iodu” ho advogadu Timor Oan ida, hodi nune’e bele fo suporta maximu ba implementasaun “Universal Masin Iodu ( UMI ) iha Timor Leste. Draft ba “Dekretu Lei ba masin ho Iodu “ nee konsulta no reve ona ho Ministeriu da Saude, Ministeriu Turismo,Komersiu e Industria no ho Ministeriu Ekonomia no Dezenvolvimentu no hetan suporta husi Ministeriu hirak ne’e, maka “Dekretu Lei ba masin ho Iodu” nee sei submete ba iha enkontru “Konselu Ministru” atu review ho klean no fo aprovasaun ba lei ne’e.
§  . “Dekretu Lei ida ne’e sei fo vantajen ba implementasaun no monitorizasaun ba prosesu masin ho iodu nian iha nasaun laran inklui mos fo asaun legal ba emar nebe faan no importa masin hosi railiur ne’ebe la ho Iodu.
§  . Ho Komitmentu, Lideransa no partisipasaun ativu no maximu husi parseiros hot-hotu ne’ebe sei sai hanesan xave susesu ba implementasaun “Universal Masin Iodu ( UMI )”, iha Timor Leste. Ita presiza mos hasae kompreinsaun ba parseiros tomak atu mobiliza sira nia participasaun ativu no maximu atu fo kontribuisaun ba implementasaun ida ne’e.
§  Hau hakarak atu asegura katak Ministeriu Saude sei kontinua fo suporta no koordena ho Ministeriu Turismu, Komersiu no Industria , Ministeriu Finansa, Ministeriu Ekonomia no Dezenvolvimentu  no Parseiros hot-hotu hodi bele finaliza nasional  “Dekretu Lei ba masin Iodu pasa iha Konselu Ministru no masin iha ne’ebe produs iha rai laran no mai husi rai liu tenke ho iodu.  
Hau mos hakarak fo hau nia obirgado barak ba UNICEF no agensia ONU sira seluk, Governu Spana nebe fo suporta liu husi Fundo MDG nian, WHO,ONG hotu, Organizasaun husi Igreja sira mos no parseiros sira seluk ne’ebe ho sira nia komitmentu atu bele asegura ba nutrisaun diak iha tempu oin mai ba emar Timor tomak iha Timor Leste.
Mai ita haburas persepsaun ba dezenvolvimentu intelgensia nebe produtivu no jerasaun nebe kompetitivu liu husi konsume masin iodu ho prisinpiu ida katak vizaun ida liman barak, servisu hamutuk hodi asergura implementasun Universal masin Iodu iha Timor leste ba  futuru.

Obrigado ba, ita boot sira hotu nia partisipasaun.

Dili, 21 de Setembru de 2010

No comments: